Gustav Naani arhiiv


TEEL TSIVILISEERITUSELE?
1. Apr 2010, 15:26
Filed under: 1993

Postimees 1993: 1. jaanuar, lk. 4.

Teel tsiviliseeritusele?

Gustav Naan: mis tahes sallimatus läheb imekergesti üle terroriks

     Sündmuste ja nähtuste retrospektiivne (tagasivaatav) nägemus erineb kaasaegsete nägemusest tavaliselt vägagi oluliselt. Kui Jeltsini kakluses Gorbatšoviga võimu pärast sündis peale muu ka Eesti iseseisvus, tekitas see lausa vasikavaimustuse, mis üsna varsti asendus kiiresti suureneva pettumusega. Kas ei või juba näiteks 10–20 aasta pärast üks teine sündmus tunduda hoopis tähtsamana? (Ma ei ole prohvet ega ole sugugi kindel, et just niimoodi juhtub, kuid võimatu see ei ole. Ja just selliste vähese tõenäosusega tunduvate võimaluste analüüs on hea ajaugümnastika, mõtlemisvõime arendamise vahend.)
     Teise sündmuse all mõtlen antud juhul seda, mis leidis aset 16. detsembri pärastlõunal: rahvusraamatukogu direktriss Ivi Eenmaa võttis vastu peaministri Mart Laari ja endised peaministrid Bruno Sauli, Indrek Toome, Edgar Savisaare ning Tiit Vähi. Ta tõdes, et kõik valitsused ja valitsusjuhid on andnud oma panuse raamatukogu uue hoone valmimisse (PM 17. 12. 92).
     See on tsiviliseeritud ja potentsiaalselt viljakas küsimuseasetus, mille väärtust suurendab see, et mängu tegid kaasa viis väga erinevat peaministrit.
     Juba vähemalt paar aastatuhat on ajalugu peale muu olnud ka kahe väga üldise printsiibi lakkamatu heitlus. Sallivuse põhimõtte ühe võimaliku sõnastuse leiame Piiblist: “…kes ei ole meie vastu, on meie poolt!” (Markuse 9:40; Luuka 9:49). Sallimatuse printsiip on vastupidine: kes ei ole meie poolt, on meie vastu! Peale kipub enamasti jääma viimane (vastab paremini inimese molguslikule ja näraklikule olemusele, mis ajaloo käigus taandub, kuid väga visalt?).
     Kas ei või juhtuda nii, et tulevased ajaloolased näevad iseseisvuse saavutamises eelkõige väikest episoodi sallimatuse ajaloos? “Plats puhtaks!” ei kehasta seda põhimõtet halvemini kui inkvisitsiooni tuleriidad, giljotiin, surmalaagrid ja kõikvõimalikud teised sallimatuse ja vaenlaste väljamõtlemise ilmingud.
     Ajalookogemused õpetavad, et mis tahes sallimatus läheb imekergesti üle terroriks või kodusõjaks.
     16. detsembri pärastlõuna võib aga põhimõtteliselt osutuda vastupidise protsessi alguseks, sammukeseks teel tsiviliseeritusele (sallivusele), meeldetuletuseks, et kellelgi ei ole kunagi õnnestunud alustada midagi tühjalt kohalt. Alati on inimkond jõudnud midagi juba ka varem ära teha. Seepärast on eelkäijatelt (sealhulgas endistelt peaministritelt ja üldse “nomenklatuurilt”) nii mõndagi küsida-õppida.
     Kuidas saadi aastakümneid meie kortereid üle kütta niimoodi, et maksime selle eest vaid kopikaid, praeguse bandiitliku täiturumajanduse tingimusis aga maksame kümneid ja koguni sadu kroone? Kas ei tasuks meenutada ka ajakirjanduse omaaegset avastust, et armeenia konjak on saanud eesti rahvusjoogiks, mida pruugitakse isegi kapsasupiga? Ja palju-palju muud?
     Kui loobuda täiesti alusetust enesekiitmisest, saaks ehk midagi järelegi teha? Konjaki osas tuleval, kapsasupi osas aga vahest juba käesolevalgi sajandil?

GUSTAV NAAN

Comments Off on TEEL TSIVILISEERITUSELE?





Kommenteerimine on suletud.



%d bloggers like this: